4X7

Tere taas!

Nädal on märkamatult mööda lennanud. Postitusi pole lihtsalt jõudnud teha. Õigemini, oleksin küll jõudnud postitusi teha, kuid uue info hankimiseks pole ma aega suutnud leida, seega on ka postitused ära jäänud. Terve nädala ketras mul peas ringi küsimus, et mis vahe on keefiril, petil, hapupiimal ja jogurtil. Pealtnäha paistavad kõik üsna sarnased olema. Lähemal uurimisel sain teada, et kõigi valmistamiseks kasutatakse baktereid ja hapendamist.

Keefir
Keefirit valmistatakse meil siin Eestis piimast. Selleks tuleb piima pastöriseerida ja seejärel jahutada. Pärast seda lisatakse juuretis, mis sobiva soojuse juures panebki asja hapnema. Juuretises on siis vajalikud bakterikultuurid, pärm ja äädikahappebakterid. Viimane on ka põhjus, miks keefirisse tekib alkohol.
Dieettoiduks on keefir muidugi hea, sest soodustab oma bakteritega seedimist.

Hapupiim
Hapupiim saadakse samuti piimast. Ent siinjuures ei tohi piima pastöriseerida. Rõõsale piimale lisatakse piimhappebaktereid või need hakkavad ise seal arenema ja tulemuseks ongi hapupiim

Jogurt
Jogurt on oma olemuselt väga sarnane hapupiimale.  Jogurt saadakse samuti rõõsast piimast. Ainult, et lisatakse kahte kindlat piimhappebakterit - Streptococcus thermophilus ja Lactobacillus bulgaricus. Ja ongi jogurt valmis.

Jällegist on nii hapupiim kui ka jogurt head dieettoiduks. Mõlemas on need head seedimist soodustavad bakterid. 

Pett
Pett ehk võipiim on või valmistamise kõrvalsaadus. Meil müüdav hapendatud pett saadakse rõõsa võipiima hapendamisel spetsiaalse juuretise kaasabil. Koostise parandamiseks lisatakse petile ka mõningal määral lõssi ehk kooritud piima. 
Peale suure hulga vee sisaldab pett piimasuhkrut ehk laktoosi, täisväärtuslikke valke, mineraalaineid, B-rühma vitamiine ja minimaalselt kolesterooli. Kaltsiumisisalduselt on pett peaaegu võrdne lehmapiimaga, kuid sisaldab vähem rasvu ja ka mõnigaid vitamiine. Peti rasvasisaldus on väga väike, enamasti 0,5% või alla selle.
Eriti tuleks peti puhul ära märkida suurt hulka organismile hädavajalikku letsitiini, mis on petis oluliselt kättesaadavam kui piimas. Või valmistamisel muutub letsitiin aga kättesaadavaks ning jääb suures osas petipiimasse. Inimesed, kes ei talu rõõsas piimas sisalduvat laktoosi, võivad petti joogiks edukamalt tarbida, võrreldes piimaga, sest piimhappebakterid on hapnemisel piimasuhkru osaliselt ära tarbinud. Hapendatud petis leiduvad bakterid aitavad taastada soolestiku loomulikku mikrofloorat, soodustavad seedetegevust ning toitainete imendumist. 

Näib, et tuleks rohkem petti tarbida, kuigi ka kõik teised on tervislikud. Mulle on alati hapud piimatooted meeldinud. Nüüd viimaks tegin endale selgeks, mis nende vahe on.

Viimasel nädalal käisin ka uuesti füsioteraapias. Võimlesime mind. Sain teada osade oma lihaste olemasolust ja samas sellest, et need on ikka üsna nõrgakesed. Kuid olin tubli ja pingutasin nii palju, et olen kodus iseseisvalt võimelnud, kuigi üksinda on ikka igav võimelda. Kellegagi koos on ikka vajadus ju teisele tõestada, et ma nii saamatu ikka ka pole kui välja paistab. :P Kuid püüan siiski iseendale tõestada.