laupäev, 29. september 2012

1x5

Esimene tagasilangus on toimunud... Sõin täiesti ebaregulaarselt ja tõsiselt valesid asju... :(

Hommikusöök:
  • mitmeviljaröst juustu, singi ja paprikaga
  • mustikad piimaga
Lõunasöök:
  • apelsin
  • tee
Õhtusöök:
  • hamburger
  • friikartulid
  • coca-cola
Ööoode:
  • kaks õuna
  • tee
  • soolapähklid
Hommik oli paljulubav, aga õhtu läks ikka täiesti käest ära....kuigi toitumispäeviku järgi jäi ikka energiast puudu. Kuid enesetunne oli pärast ikka üsna kehva. Ei teagi, kas rohkem selle pärast, et ma tundsin, et olin end petnud või sellepärast, et see Hesburgeri söömine polnud parim valik. Ja soolapähklid...pagana head asjad, aga pärast on ikka kõht nii korrast ära... Ja õunad! Miks peab olema nii, et ma ei saa õuna süüa, kuigi need mulle nii maitsevad?! :( Gaasivalud on täielik piin. Oeh jah...tervislik olemine on vahel väga raske...

Aga munad! Eile uurisin rohkem munade kohta. Telekas käib ka praegustel aegadel reklaam, et päevas tuleks üks muna ära süüa. See pani mind uurima, et mis see muna siis on. Ja sain väga palju põnevaid asju munade kohta teada, mida ma vareme ei teadnud. Kas teie näitekas teadsite, et kõige parem on 21 päeva vana muna? Selline muna annab kõige parema küpsetustulemuse. Ja et mune saab kuid säilitada, kui neid hoida tund aega kaaliumpermanganaadiga lahustatud vees või kui neid keedusoolas hoida. Samuti ka seda, et  mune tuleks tömp ots taevapoole hoiustada! Ja veel palju muud, mida ma varem üldse ei teadnud! Põhjalikumaks uurimiseks võite piiluda neile lehtedele : http://www.toidutare.ee/termin.php?id=949 ja http://www.videvik.ee/503/muna.html . 

Mida ma siis uut õppisin:
  • kiusatused on kerged tekkima
  • muna on väga põnev
  • õunad ja soolapähklid on kurjast

reede, 28. september 2012

1X4

Hommik

  • riisihelbepuder
  • õunamoos
  • tee
Lõuna
  • mitmeviljaröst, singi ja kollase paprikaga
  • maitsestamata jogurt mustikate, vaarikate ja meega
Õhtu
  • keedukartul
  • keedetud porgand
  • keedetud kaalikas
  • keedetud suitsutatud seakoot
  • tomati-kurgi salat, hapukoorega
Ööoode
  • sushi (suitsuangerja ja avokaadoga)
  • tee (pruuni suhkruga)
Kui ma vaatan oma menüüd, siis mulle paistab küll, et ma söön rohkem kui küll. Kuid toitumispäevik ei arva üldse seda. Siiani on iga päev jäänud minu päevasest soovituslikust energiakogusest kena hunnik puudu. Tunne on hea, seega ma ei hakka endale rohkem süüa andma....veel. Püüan oma keha tegelikke vajadusi ise tunnetada, mitte kohe tehisintellekti usaldada. Mu mõte ju oligi algusest peale, et lähenen asjale loomulikult, nii kuidas mu keha mulle ütleb.

Olen avastanud ühe ebamugava asja tap.nutridata programmi juures. Seal peab kõikide söögikorda puhul määrama ära söögi kaalu grammides. On täiesti loogiline, aga minu minu silmaga kaalumine ei ole veel üldse välja arenenud. Sööki valmistades hakkab mul juba vahekordade tunnetus välja kujunema, aga ma ei oska veel öelda kui palju kaalub minu kaks supilusikatäit piima-jahu kastet. Osade toiduainete puhul on võimalik programmis piltide järgi kogust määrata, aga siiani on vähemalt poolte söödud ainete puhul see võimalus puudu. Seepärast olen ma nagu totakas oma toitu kaalunud... jah, isegi jahukastme kaalusin ära, täpselt need kaks lusikatäit. Hea, et söök enne ära ei jahtunud kui ma lõpuks kõige kaalumisega ühele poole sain... Iseenesest on tore ja põnev ka. Pole ju varem üldse sellele mõtelnud palju miski mu taldrikus kaalub. Ehk suudan end nii palju arendada, et 10 nädala pärast oskan silma järgi öelda, palju kaaluvad minu kaks keedukartulit taldrikul. 

Õunamoos on hea. Kodune õunamoos on parim. Ma ikka üldse ei soovita kellelgi osta poest moosi. Eriti veel näiteks Rimi moosi, milles on kirjade järgi suhkrut pool kogusest, aga maitse järgi  99% kogusest. Lihtsalt rõve, mitte mingit õiget naturaalset moosimaitset pole. Mis kasu on kirsimoosist, mis ei maitse nagu kirsimoos!? Ma olen alati olnud vanaema keldri usku. Kodused moosid ja muud hoidised on ikka üle prahi. Ei mingit liigset suhkrut ega lisaaineid! Kui naabrimees Mati peaks ploome tooma, siis mul on juba välja otsitud retsept, et teha ploomimoosi ja -kompotti. Tehke teie ka! :)

Ja kuulsin just väga asjakohast reklaami raadiost... Eile just rääkisin kepikõnnist ja nüüd oli raadios väga meeleolukas reklaam selle kohta. Haarasin kinni ka veebilehe, millele mind suunati ja see sai selline... www.markobrand.com . Loodan, et juhtute ka seda reklaami kuulma, sest see oli tõesti tore! ;)

Mis ma siis õppisin:
  • mulle on paljud asjad toredad
  • toidu kaalumine on jube tobe
  • kodused moosid on parimad! (seda teadsin juba ammu)

neljapäev, 27. september 2012

1X3

Hommikusöök
  • neljaviljapuder (piimaga!)
  • õunamoos (kodune!)
  • apelsinimahl
Lõunasöök
  • kartulipudru
  • kotlet
  • piimakaste
  • paprika (kollane)
  • tomat
  • friseesalat
  • jõhvika-granaatõunajook
Õhtusöök
  • kartulipudru
  • kotlet
  • tomati-sibulasalat, hapukoorega
Ööoode
  • kirsijogurt
  • tee
Füüsiline tegevus
  • 7,94 km kepikõndi ja 430kcal'orit
Mis ma siis teisiti tegin? Ma mäletan, et minu elu esimesel koolipäeval anti kõigile meie klassi lastele kolm väikest brošüüri - kuidas hoolitseda oma hammaste eest, kuidas toimida jalakäijana liikluses ja kuidas tervislikult toituda. Juba siis olid laialt levinud toidupüramiidid ja rõhutati vee tarbimist. Sellest brošüürist alates on mu alateadvuses olnud kindel teadmine, et praetaldrikust pool peaks olema salat. Noh, alateadvus on siiski alateadvus ja üldse mitte minu teadvus. Tee mis tahad, aga väga raske on seda reeglit täita. Kas te olete kunagi näinud, et mõnes restoranis või pubis sulle toodud praetaldrikul oleks pool salati all? Mina enamus juhtudel  ei ole. Nüüd siis võtsin end kätte ja tõepoolt oli mu lõuna- ja õhtusöögi puhul taldrikust poolel salat. See reegel ei jää minu puhul kunagi mittemeeldimise taha. Mulle tegelikult ka maitseb värske salat. Pigem jääb see laiskuse taha pidama. Esiteks ei ole ma siiamaani kuigi teadlikult toidupoes käinud. Kui sageli ma poes mõtlen, et nii, nüüd peab mu taldrikul olema punast, kollast ja rohelist salatimaterjali? Jah, mitte kuigi sageli. Teiseks ei viitsi ma hakkida - see on söögivalmistamise nõmedaim osa! Nüüd paistab nii olevat, et ma pean oma harjumusi muutma hakkama. Ja pean hakkimist armastama hakkama! Algus on tehtud ja minu taldrikul oli eile väga ilus valgusfoor.
Interneedus on täis kõikvõimalikku infot. Kui keegi veel märganud pole, siis tänavatele on ilmunud suured plakatid, mis propageerivad täisväärtuslikku toitumist. Telekas on ka omapärased reklaamid selle jaoks. Kõik see suunab lehele www.toitumine.ee. Väga põhjalik lehekülg - lugemist terveks päevaks. Kasulikku infot on ju palju ja valdav enamus asju seal lehel on minu jaoks sellised, milledest olen täiesti teadlik, aga lihtsalt liiga laisk, et neid teadmisi rakendada. 

Eile uurisin veel lähemalt fitness walkingut. Eestis seda kuigi palju vist ei harrastata, sest infot selle kohta eesti keeles oli raske leida. Inglise keeles see-eest väga lihtne. Selline omapärane tehnika, mis jätab inimesest kergelt hullumeelse mulje...vähemasti Eestis küll. See pole päris kiirkõnd, sest puusad ei tohiks nii vänderdada nagu kiirkõndijatel. Kuid peab väga särtsakas olema, käed peavad aktiivselt kaasa töötama ja vaadata võib ainult otse ette! Ja kui sinna juurde lisada veel pingutatud nägu, mis tekib püüdlustest oma pulssi tunnetada, siis paistab kõrvalt ikka üsna napakas. Kuid väidetavalt kulutab hästi rasva ja välismaal on väga laialdased fitness walkingu klubid ning välja on töötatud ka mitmenädalased treeningprogrammid igal tasemel tervisekõndijale. 
Eestis on tehtud fitness walkingule väike mugandus ja inimestele on pandud kepid kätte. Kepikõnni kohta on väga palju informatsiooni ja mullegi suureks üllatuseks on olemas ka Eesti Kepikõnni Liit. Jah, tegelikult ka. Ma ise olen viimase aasta jooksul samuti kepid haaranud ja välja keppima läinud. Täitsa tore on. Ema meelitas mu kaasa, sest ta üksi ei viitsinud. Alguses pidasin seda vanurite vabaaja veetmise viisiks. Tegelikult on see üsna intensiivne ja higi hakkab ikka lippama küll. Kuna ma eile tutvusi lähemalt kepikõnni teooriaga, siis peab tunnistama, et see on küllaltki tehniline, aga mitte ületamatult keeruline. Sain teada, et mul oleks pulsikella vaja, et teada, kas mu rasv põleb. Teile soovitan ka kepikõndi! Googeldage, infot on palju. Ja see on tõesti tore. Näeb maailma teistmoodi. Saad tänaval mõne inimesega tuttavaks ja avastab tänavaid, mida mööda pole varem kunagi kõndinud. :)

Mis ma siis õppisin:
  • ma olen jube laisk
  • on olemas Eesti Kepikõnni Liit
  • mul oleks vaja pulsikella

kolmapäev, 26. september 2012

1X2

Hommikusöök
  • kaks keedumuna
  • väike salat - tomat, mozarella, rucola, frisee salat, sool, õli
  • klaas ploomimahla
Lõunasöök
  • kalasupp
  • kaks viilu teraleiba võiga
  • teelusikas mett
Õhtusöök
  • teraleivaga võileib, peal või, sink, juust, tomat
  • banaan
Ööoode
  • apelsin
  • roheline tee (suhkruta)
  • šokolaad
Füüsiline koormus

  • kaks tundi rahvatantsu (erinevatel andmetel peaks see kulutama umbes 500-600 kcal'orit)
Ega ma selles päevas midagi suurt ei muutnudki. Lihtsalt, kõik need maiustused, mida ma muidu oleksin söönud vahesnäkkidena, on nüüd ära jäetud. Muidugi, ikka tuleb ette, et keegi pakub šokolaadi või midagi muud head. Paraku olin ma veel liiga nõrk, et ei öelda, aga tarbimiskoguse viisin küll kriitilise miinimumini. Sõin ainult ühe!
Õhtusöök oli ikka päris tagasihoidlik. Kui nüüd oma toitumispäeviku ära täitsin, siis tuli välja, et mul jäi eile energiast puudu. Samas siiski liialdasin valkude ja rasvadega. Ja õhtusest teest jätsin suhkru ära! Kas ma mitte pole tubli! Üllataval kombel oli nii tee isegi päris hea...

Inimesed on ikka nii ilusad ja head! Juba päris mitmel inimeselt olen saanud meeldivat kaasamõtlemist! Aitäh selle eest! See on lausa metski kui palju erinevaid veebilehti tervisliku toitumise jaoks on ja paistab peaaegu ulmelisena võimalus, et need ükspäev kõik läbi saavad töötatud. Igalt poolt tuleb soovitusi. Enamusi pole veel jõudnud lähemalt uurida, kuid plaani olen selle juba võtnud! Püüan iga päev midagi uut välja uurida. Eile näiteks uurisin lähemalt Villemi vihjet tap.nutridata.ee. Alguses paistab keeruline, kuid tegelikult on loodud üllatavalt hea võimalus oma toitumispäeviku pidamiseks. Tõsi ta on, et ega seegi veebikeskkond pole veel veatu, sest kõiki toiduaineid pole seal veel sees ja osade kohta on puudulik lisainfo. Kuid ka mina olen veel päris toores ja küllap hakkab edaspidi libedamalt minema. Ülevaate mõttes, et mida ma siis terve päev jooksul suust sisse ajasin, on see täitsa hea. Soovitan teistelegi!
Pole ime, et inimesed lasevad teistel endale toitumiskavasid koostada, sest see ongi üsna täiskohaga töö. Tõeline ajugümnastika! Mu aju higistas juba kõvasti kui olin oma ühe päeva menüü sisestanud. Ja ma isegi ei mõtelnud veel sellele, mis õige oleks!

Mida ma eilsest päevast teada sain:

  • korralik toitumine on keeruline!
  • vanadest armsaks saanud harjumustest on raske loobuda!
  • viisakus ennekõike! Võta ikka kommi kui pakutakse!
  • suhkruta tee on päris hea!
  • infot on ilmselgelt liiga palju!
  • ühe päevaga ei juhtu mitte midagi...

teisipäev, 25. september 2012

1X1 Muutuste aeg!


Mulle ei meeldi see, mida ma peeglist näen. Ja mulle ei meeldinud see, mida ma eile õhtul kaalule astudes nägin - 66,8 kilogrammi. Seda on 10 kilo jagu liiga palju. Mäletan veel selgelt seda aega, kui kaal manas ette numbri 56,4. See aeg oli mõnus. Kerge oli liikuda ja riided istusid kenasti. Sukkpüksid ei tekitanud rasvavoldikesi ja ümber kleidid ei paljastanud minu magusalembust kommikõhu näol. Näonahk oli muretu ja ma ei pidanud oma probleeme iga päev meigi alla peitma. Tahan taas end loomulikult ilusana tunda ja nautida seda, mida ma peeglist näen. Seepärast otsustasin eile õhtul, et järgneva kümne nädala jooksul viin oma kaalunumbri kümne kilo võrra allapoole. Ma pole kunagi pidanud lugu neist inimestest, kes aktiivselt dieete katsetavad. Ma lihtsalt pole see inimene. Seega kavatsen läheneda asjale loomulikult - rohkem aktiivset liikumist ja tasakaalustatum toitumine. Nii need kilod lähevad...loodetavasti!

1X1

Esmaspäev. Esimese nädala esimene päev.
Plaani väljatöötamine! Kuna kaaluda ei soovitata iga päev, siis minu kaalumispäevaks saab iga nädala esmaspäevaõhtu! Esimesel korral ei olnud sellest tulenev emotsioon kuigi ilus - 66,8 kilogrammi! Ma ei suutnud ära kiruda oma lakkamatut maiustamist igal võimalikul hetkel! Seega, minimaalselt magusat! Nüüd on plaanis endale pidevalt EI öelda, kui järjekordselt kinno minnes üks osa minust tahab vähemalt nelja euro eest kaalukomme osta. Või kui külla minnes tekib kiusatus sefiiritort kaasa osta. Kui väike vastik nälg külla tuleb, siis ma ei paku talle väikest saiakest. Ei saa süüa siis kui mu kõht seda heaks arvab. Ma ise olen oma kõhu ära rikkunud ja nüüd ma olen sunnitud talle rohkem piitsa kui präänikut andma. Regulaarsed söögikorrad. Esimene ilmselt hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel. Järgmine umbes neli tundi hiljem kell 12.00 - 13.00. Siis uuesti neli tundi hiljem ajavahemikus 16.00-17.00. Kuna lähen magama umbes kella üheteistkümne ajal, siis viimase korraliku söögikorra ja uneaja vahele jääb liiga pikk aeg, siis tuleb teha ka üks ööoode. Ma lihtsalt ei suuda koriseva kõhuga uinuda ja see tundub vale kah.
Tegelikult ma ei tea täpselt, mis saama hakkab. Mul pole hetkel veel kindlat plaani järgnevaks kümneks nädalaks. Ma püüan oma keha usaldada ja otsin seda head tunnet. Ja seda blogi siin pean ka selleks, et minu motivatsioon ei läheks kaduma. Kõik parema enesetunde nimel!

Parem elu alaku! :)