2x4 + 2x5 + 2x6

See on väga kurb, milline kalamälu võib ühel inimesel olla... Pinguta palju tahad, aga keeruline on öelda, mida ma reedel sõin ja ma parem üldse ei üritagi mõelda, mida ma neljapäeval sõin.... Kuid oma eilset menüüd tean ma hästi.

Hommikusöök:

• kaks keedumuna
• kaks viilu rukkileiba
• klaas apelsinimahla

Lõuna:

• kaks vahvlit
• kalasupp

Õhtu:

• Kartuli-hakklihavorm + paprika, suvikõrvits, sibul, muna, koor
• pannkook moosiga (2tk)

Ma juba tunnen, et ma olen pehmeks muutunud. Annan kergemini iseendale järele. Siiski, asi on selles, et eelmisel nädalal oli mul nii palju vaba aega, et mul polnudki muud vaja teha, kui mõelda sellele, mida ja kuidas ja millal ma söön. Ent nüüd on tulnud väheke rohkem muid tegemisi minu päevadesse ja enam ei jõua vaid toidule pühenduda, kuid ma siiski püüan ja vast harjun ära ning saan oma rütmi tagasi. Ma vähemasti loodan.

Tunnen juba pikemat aega, et mu keha on igasugust saasta täis. Seepärast olen hakanud mõtlema puhastuskuuri peale. Üks variant, millest ma kõige enam kuulnud olen, on keefiridieet. See kestab kuus päeva. Iga päev tarbiksin 1,5 liitrit keefiri ja igal päeval sööksin juurde mingit kindlat söögiainet. Esimene päev oleks keedukartul, teisel keedukana, kolmandal hautatud veis, siis hautatud siga, siis valge kala ja kuuendal päeval vabal valikul puu- ja köögivilju. Väidetavalt peaks see olema väga hea kiire kaalulangetaja ja vene staar ja lauljatar Larissa Dolina on selle dieedi suur austaja. Samas ma ütlesin endale, et ma ei hakka dietti pidama, aga keha tahaks saastast puhtaks saada küll. Nüüd ma olen kahevahel ja veidike siiski kahtlen selles keefiridieedis. Ma pole elusees varem ühtegi dieeti pidanud... kui siis ainult seda, et olen magusa söömisest loobunud (dieet tähendab ikka ju millestki loobumist). Ma veel mõtlen ja uurin poolt ning vastu argumente. Ehk võtan ühel nädalal keefirikuuri ette.

Neen nunnud on kõrvitsad ja hetkel elavad nad minu terrassil. Ootavad kannatlikult oma söögiks saamise hetke. Kõrvitsad on väga tervislikud viljad. Inimesed, kes ei armasta kõrvitsat, võiksid sellest vähemasti lugu pidada ja seda tõesti tasuks kasvõi vaid mõistusega süüa. Kõrvits annab väga vähe kaloreid (23 kcal'orit 100 grammis kõrvitsas), kuid temas on märkimisväärselt palju kasulikke toitaineid. Kõrvitsa viljalihas leidub rohkelt karotenoide, suhkruid, pektiine, valku, ensüüme, vitamiine, mineraalaineid ja orgaanilisi happeid. Peaaegu kõike! Kõrvitsas on õunaga sarnaselt palju kaaliumiühendeid ja vähe naatriumisooli, mis teevad temast liigset vett väljutava toiduaine. Mida kollasem on kõrvitsa viljaliha, seda rohkem on selles bioaktiivseid ühendeid luteiini ja karotenoide, mis aitavad inimesel sünteesida A-vitamiini. Oma kasulikkuse juures on kõrvits hea dieettoiduks ja on väga hea tervendaja. Raviks on hea süüa toorest viljaliha, kuid kui soovime seda kuumtöödelda, siis ei tohiks kõrvitsat liiga pehmeks lasta. Ja siiski parim, mida kõrvitsast teha saab, on toormahl. Peale erinevate maksa- ja neeruhaiguste, kõrgvererõhktõve ja jämesoolepõletiku, ravib toormahl kenasti ka unetust (üks klass meega õhtul).
Kõrvitsas on praktiliselt kõik peale koore söödav. Ja kestast võib ju vahva näoga kõrvitsapea teha. ;) Igal juhul kõik see põnev info kõrvitsa kohta pärineb raamatust "Targalt toitudes terveks" (Aive Luigela). Väga tore raamat, mis peale targa jutu sisaldab ka toredaid retsepte. Mul igal juhul on tunne, et peaks minema ja hambad kõrvitsasse lööma, sest see näib olevat lihtsalt üks imevili!

Mis ma siis õppisin:

• peaks rohkem kõrvitsat sööma
• peab paremini toitumispäeviku täitmist kavandama
• odraiva on ilgelt nõme
• kõrvitsa ega korvitsa nimelist välismaist ettevõtet polegi olemas :(