reede, 28. september 2012

1X4

Hommik

  • riisihelbepuder
  • õunamoos
  • tee
Lõuna
  • mitmeviljaröst, singi ja kollase paprikaga
  • maitsestamata jogurt mustikate, vaarikate ja meega
Õhtu
  • keedukartul
  • keedetud porgand
  • keedetud kaalikas
  • keedetud suitsutatud seakoot
  • tomati-kurgi salat, hapukoorega
Ööoode
  • sushi (suitsuangerja ja avokaadoga)
  • tee (pruuni suhkruga)
Kui ma vaatan oma menüüd, siis mulle paistab küll, et ma söön rohkem kui küll. Kuid toitumispäevik ei arva üldse seda. Siiani on iga päev jäänud minu päevasest soovituslikust energiakogusest kena hunnik puudu. Tunne on hea, seega ma ei hakka endale rohkem süüa andma....veel. Püüan oma keha tegelikke vajadusi ise tunnetada, mitte kohe tehisintellekti usaldada. Mu mõte ju oligi algusest peale, et lähenen asjale loomulikult, nii kuidas mu keha mulle ütleb.

Olen avastanud ühe ebamugava asja tap.nutridata programmi juures. Seal peab kõikide söögikorda puhul määrama ära söögi kaalu grammides. On täiesti loogiline, aga minu minu silmaga kaalumine ei ole veel üldse välja arenenud. Sööki valmistades hakkab mul juba vahekordade tunnetus välja kujunema, aga ma ei oska veel öelda kui palju kaalub minu kaks supilusikatäit piima-jahu kastet. Osade toiduainete puhul on võimalik programmis piltide järgi kogust määrata, aga siiani on vähemalt poolte söödud ainete puhul see võimalus puudu. Seepärast olen ma nagu totakas oma toitu kaalunud... jah, isegi jahukastme kaalusin ära, täpselt need kaks lusikatäit. Hea, et söök enne ära ei jahtunud kui ma lõpuks kõige kaalumisega ühele poole sain... Iseenesest on tore ja põnev ka. Pole ju varem üldse sellele mõtelnud palju miski mu taldrikus kaalub. Ehk suudan end nii palju arendada, et 10 nädala pärast oskan silma järgi öelda, palju kaaluvad minu kaks keedukartulit taldrikul. 

Õunamoos on hea. Kodune õunamoos on parim. Ma ikka üldse ei soovita kellelgi osta poest moosi. Eriti veel näiteks Rimi moosi, milles on kirjade järgi suhkrut pool kogusest, aga maitse järgi  99% kogusest. Lihtsalt rõve, mitte mingit õiget naturaalset moosimaitset pole. Mis kasu on kirsimoosist, mis ei maitse nagu kirsimoos!? Ma olen alati olnud vanaema keldri usku. Kodused moosid ja muud hoidised on ikka üle prahi. Ei mingit liigset suhkrut ega lisaaineid! Kui naabrimees Mati peaks ploome tooma, siis mul on juba välja otsitud retsept, et teha ploomimoosi ja -kompotti. Tehke teie ka! :)

Ja kuulsin just väga asjakohast reklaami raadiost... Eile just rääkisin kepikõnnist ja nüüd oli raadios väga meeleolukas reklaam selle kohta. Haarasin kinni ka veebilehe, millele mind suunati ja see sai selline... www.markobrand.com . Loodan, et juhtute ka seda reklaami kuulma, sest see oli tõesti tore! ;)

Mis ma siis õppisin:
  • mulle on paljud asjad toredad
  • toidu kaalumine on jube tobe
  • kodused moosid on parimad! (seda teadsin juba ammu)

Kommentaare ei ole:

Postita kommentaar