1X1 Muutuste aeg!

Mulle ei meeldi see, mida ma peeglist näen. Ja mulle ei meeldinud see, mida ma eile õhtul kaalule astudes nägin - 66,8 kilogrammi. Seda on 10 kilo jagu liiga palju. Mäletan veel selgelt seda aega, kui kaal manas ette numbri 56,4. See aeg oli mõnus. Kerge oli liikuda ja riided istusid kenasti. Sukkpüksid ei tekitanud rasvavoldikesi ja ümber kleidid ei paljastanud minu magusalembust kommikõhu näol. Näonahk oli muretu ja ma ei pidanud oma probleeme iga päev meigi alla peitma. Tahan taas end loomulikult ilusana tunda ja nautida seda, mida ma peeglist näen. Seepärast otsustasin eile õhtul, et järgneva kümne nädala jooksul viin oma kaalunumbri kümne kilo võrra allapoole. Ma pole kunagi pidanud lugu neist inimestest, kes aktiivselt dieete katsetavad. Ma lihtsalt pole see inimene. Seega kavatsen läheneda asjale loomulikult - rohkem aktiivset liikumist ja tasakaalustatum toitumine. Nii need kilod lähevad...loodetavasti!

1X1

Esmaspäev. Esimese nädala esimene päev.
Plaani väljatöötamine! Kuna kaaluda ei soovitata iga päev, siis minu kaalumispäevaks saab iga nädala esmaspäevaõhtu! Esimesel korral ei olnud sellest tulenev emotsioon kuigi ilus - 66,8 kilogrammi! Ma ei suutnud ära kiruda oma lakkamatut maiustamist igal võimalikul hetkel! Seega, minimaalselt magusat! Nüüd on plaanis endale pidevalt EI öelda, kui järjekordselt kinno minnes üks osa minust tahab vähemalt nelja euro eest kaalukomme osta. Või kui külla minnes tekib kiusatus sefiiritort kaasa osta. Kui väike vastik nälg külla tuleb, siis ma ei paku talle väikest saiakest. Ei saa süüa siis kui mu kõht seda heaks arvab. Ma ise olen oma kõhu ära rikkunud ja nüüd ma olen sunnitud talle rohkem piitsa kui präänikut andma. Regulaarsed söögikorrad. Esimene ilmselt hommikul kella kaheksa ja üheksa vahel. Järgmine umbes neli tundi hiljem kell 12.00 - 13.00. Siis uuesti neli tundi hiljem ajavahemikus 16.00-17.00. Kuna lähen magama umbes kella üheteistkümne ajal, siis viimase korraliku söögikorra ja uneaja vahele jääb liiga pikk aeg, siis tuleb teha ka üks ööoode. Ma lihtsalt ei suuda koriseva kõhuga uinuda ja see tundub vale kah.
Tegelikult ma ei tea täpselt, mis saama hakkab. Mul pole hetkel veel kindlat plaani järgnevaks kümneks nädalaks. Ma püüan oma keha usaldada ja otsin seda head tunnet. Ja seda blogi siin pean ka selleks, et minu motivatsioon ei läheks kaduma. Kõik parema enesetunde nimel!

Parem elu alaku! :)